Hola!

Nagu näha, siis keel on külge hakanud nende 5 päevaga, mis me siin oleme veetnud. Aga huvitav on tõesti mõelda, et keskkond mängib ikka nii suurt rolli ja keel hakkab kiiremini külge, kui muidu õppides. Lubasin kirjutada rännakust El Teidele ja seda ma ka teen.

Praegu istun isa, ema, venna ja õega autos ning sõidame põhja poole. Teed on siin väga mõnusad - kiirteed, mis kulgevad suure sinise silmapiirita ookeani kõrval. Põhja sõidame umbes 1,15 h. Hästi huvitav on see, et kui lõuna pool on kuivem ja päikeseline kogu aeg, siis põhjas on lopsakas loodus, jahedam õhk ning ka tihti sajab vihma. Tegelikult nii tihti, et peaaegu alati, kui me oleme põhjas käinud, siis on ka sadanud. Plaan on meil selline, et ema ja õe paneme Loro Pargis maha, sest nemad ei hakka nii suurt rännakut tippu ette võtma ja pealegi on Loro Park mu õele ka huvitavam.

Nimelt Loro Park on Tenerife kuulsamaid turismisihtkohti.See on väga suurel ja kaunil loodusalal asuv loomapark. Võrreldes meie loomaaiaga, siis siin on mu süda rohkem rahul, sest loomadele on antud vähemalt suurem elamisala ja nende eest hoolitsetakse paremini. Kuid ega ma ei poolda väga loomaaedasid, kuid see selleks. Siin toimuvad delfiini,- vaala-, hülge-, papagoi- ja teab mis kõik show-d veel. Kui Tenerifele minna, siis soovitan seal kindlasti ära käia.

Ühed eriti LuStAkAd JaLaKeSeD (minu õde punases, teised sugulased)

Sõites mäe tippu, vaheldub neli aastaaega. Alustame kevadega, natukese aja pärast oleks nagu suvi, seda tõestavad taimed ja õhk väljas, juba 1 km kõrgusel on täielik sügis - õhk on jahe, lehed kollased ja maha langenud, tipus on tavaliselt lumi maas, kuid seekord ei ole. Ei teagi kas õnneks või kahjuks..

Mäkke jõudes jätame auto nii kõrgele, kui saab ja edasi saab minna kas köisraudteega või jala. Meie lähme muidugi jala. Taevas on täiesti sinine, maastik nagu marsil - kuiv ja kollakas-punane. Hakkabki kõmpimine pihta. Üle pilvepiiri jõudes hakkan tajuma seda erilisust -  ei näe enam linna ega tsivilisatsiooni, olen lihtsalt mina oma mõtetes. Sellisel teekonnal eelistan kõndida vaikselt ja omaette. Tunnen, et kui ilus ja haruldane see kõik on. Olen teel Atlandi ookeani saarte kõrgemasse tippu (3718m).

Kaugel näha pilvemerd

Kunstiline, kas pole?

Tipust jäi meil puudu 300m. Oleksime edasi küll läinud, kuid aega nappis ja eks see jääb ka järgmiseks korraks. Kokku kõndisime umbes 3-4h. Normaalsele teele tagasi jõudes oli alguses nii naljakas käia, olime ju harjunud ebatasase pinnaga.
 Nüüd rännakult tagasi jõudes, sooviksin iga kell tagasi minna. Mõtlengi, et tulevikus hakkan maailmas nii palju ringi rändama kui võimalik.
Selleks korraks Tenerife reisist kõik. Ootame uusi väljakutseid ja mõned neist saabuvad juba üsna pea;) 

LuStAkAiD JaLaKeSi!

(Reisist valmis ka video: https://www.youtube.com/watch?v=SE19hVixxLY)